Sissejuhatus
Romantism oli 19. sajandil Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund. Romantsim seadis esiplaanile tundeelu. Läbivaks teemaks said üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, unistused, surm ja teispoolsus.
KirjandusKirjanduses oli romantismi eelkäijateks sentimentalism ning tormi ja tungi liikumine 18. sajandi lõpul.
Tuntumad teosed: J. W. Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" |
MaalikunstRomantismi ajastu maalikunsti iseloomustab ühelt poolt pöördumine dramaatiliste süžeede ja ajaloolise temaatika poole, teiselt poolt aga püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu
|
Kammerlaul ehk Lied
19. sajandi algul Saksamaal uus vokaalmuusika žanr - kammerlaul ehk Lied, mis kujutab endast klaverisaatega soololaul. Selle kujunemisele aitas kaasa salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Lied`i oluline tunnus joon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Saateinsturmendiks klaver. Enim esitatud suurkuju on Austria helilooja Franz Schubert (1797-1828), kes kirjutas üle kuuesaja laulu. Tema üks tuntumaid teoseid on "Metshaldjas". Schubert oli esimene, kes hakkas koondama oma laule tsükklitesse, milllel oli läbiv peategelane ja tegvustik. Neist tuntumad on "Ilus Möldrineiu" ja "Talvine teekond"
Kahoot: https://play.kahoot.it/#/?quizId=dfe9d962-5e85-407e-9ec4-6dd375a4ced6
Klaverimuusika
Klaver oli 19. sajandil üks populaarseimaid pille, kuna võrreldes oma eelkäijatega ( klavessiin ja klavikord ) oli oluliselt rikkama kõlaga ja võimaldas esitada romantilisele muusikale nii olulisi dünaamika muutusi. Väikevormid on rapsoodia, nokturn, pallaad, prelüüd ja eksprompt ning tantsulised palad valss, masurka, polonees jt. Neid kõiki ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Täiesti uudsena kerkis esile mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. Poola helilooja Fryderyk Chpin ( 1810 -1849 ) oli hinnatud klaverivirtuoos. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin laiendas oluliselt valssidel ja prelüüdidel žanri piire. Chopini teosed: kogumik „ 24 prelüüdi“ ( Bachi eeskujul ). Ungari helilooja Ferenc Liszt ( 1811-1886 ) oli ka klaverivirtuoos, dirigent ja sümfoonilise muusika uuendaja. Rajas uue interpretatsioonusuuna. Liszti looming : kogumik „ Rännuaastad“ ja „transtsendentsed etüüdid“.
Kahoot: https://play.kahoot.it/#/?quizId=11df34b2-55c4-4b0f-b8e7-9800ca078e81
Instrumentaalkontsert ja virtuoosid
Instrumentaalkontsert on kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Koosneb 3 osast ( kiire-aeglane-kiire ). Esimese osa ülesehitus põhineb sonaadi vormil. Kasutati sageli topeltekspositiooni: esimeses ekspositsioonis kõlab peateema orkestrilt ja teises esitab seda solist orkestri saatel. Repriisi lõpus on klaverilt ulatuslik improvistatsiooniline soololõik – kadents. Populaarsemad instrumentaalkontserdis sooleerivad pillid olid viiul ja klaver. Levis virtuoosikultus ( Liszt ja Paganini ). Solisti erakortseid võimeid aitas publiku tähelepanu fookusesse tuua uudne orkestratsoon ( solisti mängu ajal orkestri faktuur hõredam ) . Instrumentaalkontsedri heliloojad: Liszt, Chopin, Brahms, Sibielius, Tšaikovski ja Grieg. Tuntumad teaosed Nicolo Paganini Kapriis nr 24 ja Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 d-moll, 1 osa.
Kahoot: https://play.kahoot.it/#/?quizId=de3584e4-f903-416a-898b-61b0aca6d4ea
Orkestrimuusika
19. sajandil toimusid sümfooniaorkestris suured muutused. Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju. Suur osa kuulub nn programmilise muusika valdkonda. Uueks žanriks oli ühe osaline sümfooniline poeem (liszt). Sümfoniline poeem on programmiline heliteos mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane,või siis mõni kirjanduslik süžee. Liszt kasutas esimesena monotematismi suurvormides ning võttis kasutusele uudse muusikalise arendusvõtte mida nimetatakse teema transformatsiooniks, mille käigus teiseneb lisaks helistikule ja rütmile ka muusikaline karakter. Saksa helilooja Richard Strauss (1864-1949) kirjutas 7 sümfoonilist poeemi (filosoofilise programmiga ja ilukirjandusliku ainestikuga) milles suutis kujundada teatraalselt eredad ja väljendusrikkad meistriteosed. Samas žanris on kirjutanud ka Sibelius, Rimski-Korsakov, Tšaikovski, Saint-Saens.
Kahoot: https://play.kahoot.it/#/?quizId=337af4e5-4719-4ddc-8a72-66ccc42f0680
Sümfoonia
Paljudele eeskujuks Beethoveni loming kelle viimased sümfoniad tähistavad üleminekut klassikalisest perioodist romantismi. Muutus sümfoonilise tsükli ülesehitus, orkestratsioon ning programmiliste pealkirjade panemine. Esimeseks romantiliseks sümfooniaks peetakse Schuberti „Lõpetamata sümfooniat”. Esimene osa sonaadi vormis ning teine osa ka sonadi vormis kuid puudub töötlus. Eriliseks teeb muusika meloodiline väljendusrikkus ning võib leida palju ühisjooni Schuberti soololauludega.
Programmilise sümfoonia keskmes oli romatiline kangelane või mõni üldisem poeetiline idee (Liszt). Hector Berlioz (1803-1869) oli üks olulisemaid uuendajaid 19. sajandi muusikas. Teda peetakse nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks. Berlioz suurendas sümfooniaorkestrit, võttis kasutusele rohkelt löökpille ning pööras suurt tähelepanu vaskpillidele. Johannes Brahms (1833-1897) oli mitte programmilise, nn absoluutse ehk puhta muusika pooldaja. Oli oma musika dramatismi ja kunstilise väjendus jõu tõttu üks geniaalsemaid sümfoonikuid (4).
Paljudele eeskujuks Beethoveni loming kelle viimased sümfoniad tähistavad üleminekut klassikalisest perioodist romantismi. Muutus sümfoonilise tsükli ülesehitus, orkestratsioon ning programmiliste pealkirjade panemine. Esimeseks romantiliseks sümfooniaks peetakse Schuberti „Lõpetamata sümfooniat”. Esimene osa sonaadi vormis ning teine osa ka sonadi vormis kuid puudub töötlus. Eriliseks teeb muusika meloodiline väljendusrikkus ning võib leida palju ühisjooni Schuberti soololauludega.
Programmilise sümfoonia keskmes oli romatiline kangelane või mõni üldisem poeetiline idee (Liszt). Hector Berlioz (1803-1869) oli üks olulisemaid uuendajaid 19. sajandi muusikas. Teda peetakse nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks. Berlioz suurendas sümfooniaorkestrit, võttis kasutusele rohkelt löökpille ning pööras suurt tähelepanu vaskpillidele. Johannes Brahms (1833-1897) oli mitte programmilise, nn absoluutse ehk puhta muusika pooldaja. Oli oma musika dramatismi ja kunstilise väjendus jõu tõttu üks geniaalsemaid sümfoonikuid (4).
Johannes Brahms
(07.05.1833-03.04.1879)
(07.05.1833-03.04.1879)
Sümfoonia nr 4 e-moll I osa (Allegro non troppo)
Romantiline ooper
19. sajandil ooperi žanris peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused. Ainestik võeti sajandi algul antiik ajaloost ja -mütoloogiast ning rüütli legendidest, ent järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole. Huvi eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu. Rahvusvaheliseks ooperi pealinnaks kujunes Pariis. Ooperi sünnimaal Itaalias välja kujunenud Itaalia ooper jõudis 19. sajandil ennenägematu õitesnguni. Bel canto´le hakkasid lisama värvi virtuoossed koloratuurid. Valitsevaks oli klassikaline numbri ooper. Tõsises ooperis (operaseria) tõusis esile uus peategelanna tüüp - õilis ja habras süütult kannatav neiu kelle elu lõppeb enamasti traagiliselt. Sajandi keskel lisandus järjest rohkem peategelasi keskklassist ning ka elu heidikuid. Itaalia väljapaistvamateks ooperi komponistideks oli : Rossini, Verdi , Donizetti ja Bellini. Prantsuse ooperi esindusžanriks oli nn suur ooper ( grand opera) mille keskuseks oli Pariisi Ooper. Prantsuse suurt ooperit iseloomustasid koori ja ballettitseenide rohkus, suurejooniline ja võimas lava kujundus mis ühendas solistid, ansamblid ja koorid visuaalselt maaliliseks tervikuks. Prantsuse suure ooperi tegevustiku põhi konflikt seisnes tavaliselt isiklikke tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel (Ciacomo Meyerbeer). Pariisis tegutses ka teater Koomiline Ooper, kus Bizet „Carmen” mille esietendus välja vilistati. Saksa ooperi keskus oli Dresten. Saksa uuenenud muusikateatri ja romantilise ooperi rajajaks oli Carl Maria Von Weber, kelle ooperit „Nõidkütt” peetakse üheks esimeseks romantismi ajastu ooperiks. Wagner oli põhjalik ooperi uuendaja.
Operett
19. sajandil tekkis Prantsusmaal ooperi kõrvale uue, lavamuusika meelelahutusliku žanrina operett (väike ooper). Eelkäijateks Prantsuse koomiline ooper ja vodevill. Operettid on tavaliselt lõbusa sisulised, kergesti meeldejäävate meloodiatega ja sõna suurema osatähtsusega. Tantsul on sageli arvestatav roll, peamiselt vastava ajastu seltskonna tantsud. Kaks sunda : Prantsuse operett (offenbach), klassikaline Viini operett (Strauss noorem). Ooperi žanri rajajaks peetakse Prantsuse helloojat Jacques Offenbachi (1819-1880) „Orpheus põrgus” operettis alustas oma võidukäiku kankaan. Klassikalise Viini operetti rajaja on Johann Strauss (1825-1899)(Valsikuningas), kes kirjutas 16 operetti. Tema valsid paistavad silma oma meloodilise materjali meeldejäävuse ja muusikalise rütmi elegansiga.
Muusikasõnastik kordamiseks
https://www.studystack.com/test-2731644